Majanduskasv teises kvartalis napp

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas I kvartaliga võrreldes 0,8% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%.

Esialgsetel andmetel panustas SKP reaalkasvu enim kinnisvaraalase tegevuse, töötleva tööstuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtuse suurenemine. Kui põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala lisandväärtus jooksevhindades kahanes, siis hinnamõjude kõrvaldamisel muutub pilt põhjalikult, seda eelkõige tänu tootmise sisenditeks olevate energia ja kütuse hinnalangusele.

SKP kasvu vähendas esialgsetel andmetel enim transpordi tegevusala lisandväärtuse kahanemine. Samuti pidurdas oluliselt Eesti majandust kaubanduse tegevusala hoolimata jaekaubanduse lisandväärtuse suurenemisest.

II kvartalis oli välisnõudlus nõrk. Kogumajanduse kaupade väljavedu kahanes II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 2%. Kuigi elektroonikaseadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu kasvas, vähenes oluliselt muude masinate, toiduainete ning jookide väljavedu. Samuti kahanes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles hinnamõjusid arvesse võttes 4% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis.

Neto-tootemaksud mõjutasid II kvartalis SKP kasvu positiivselt. Jooksevhindades suurenes käibemaksu laekumine, samas vähenesid subsiidiumite väljamaksed.